Otse põhisisu juurde

Postitused

Päeva lõpuks

Päeva lõpuks tahame kõik olla head, palume andeks oma vead, nii et enne kui uinume, et päeva lõpuks pole me sest meid hirmutab mõte, ikkagi head. on kulunud Me ju mäletame seda lühikest palvet, mis pähe oleme surunud kinni silmad ning enne kui olemegi aru saanud, ja selle lausunud. Sest me ei oska paremini. selle lühikese, vana, Meile meeldivad uued algused, sest neid on nii lihtne alustada Kuigi meile ju meeldisid algused. pähe kulunud palvega. Miskipärast usume päeva lõpus alati rohkem, kui alguses. Sest Head välja näha on meile tähtsam Usume, et uue alguse valguses võime jälle head välja näha. Kui head olla.
Hiljutised postitused

Ma ei ole üksi

Ma ei ole üksi, ei tea mis see tähendabki. Olgugi, et tean vähe. Nüüd, kas jooksed minuga kurja kallale ja tõstad käe õelate vastu? Palju langeb, palju läheb alla hauda. Sest see on südamesse antud mulle - püüa rebida seda välja. Vend, las tahad olla lugudes, millest jutustavad vanad? Ja laludest, millest laulavad vägevad? Sest elu ja surma ma pakun sulle ja hirmu, ei saa olema seal vähe, kus langevad paljud, kus jooksed minu kõrval ja karjud, Ma ei ole üksi!

Kuid sinu armastus

Jumal, me oleme Sinu sugu. Sinu nimi on Meie kanda, Sinu teed on Meie tallata. Olgugi, et maailm Meid neelab, siis Sinu neelata on kõik- Neelav tuli. Ma ei taha tõsta jalga sinna kus ei ole valgust. Sest minu hingevaenlane tunneb mind, ta teab mis on minu nimi. Ja minu hirm olgu minu kanda, sest ma olen väärt hirmu, mis mulle määratud. Ja ärgu miski varjaku vaeva mu silma eest, sest see igatseb näha, mis talle on antud Ja saada, mis talle On lubatud. Ometigi ta ei ole teinud head, kui talle on antud head teha. Paljutki ei teeks ta ka praegu. Ta on vastik mulle. Ta olen mina. Kuid sinu armastus ületab minu mõistuse. Sest isegi mõistus pole minu, et hoida. Küll aga kaotada, kui ma kaotan Sinu.

Unustatud kuningas

Anna armu, Issand, tuulte käskija, pimeduse hirm, kui kuuled palveid, anna armu, Issand. Siis,ma võtsin vaevaks, et teha palju head, mina ei tea mis on hea. Pole minu öelda, mis on vaevaks. Sest mul on küsimusi, (ja) Jumal teab, kellel vastuseid. Kas on kedagi, kes teaks kõike? Kes annaks armu, Issand. Ja kui ma olen kuri, siis ärge laske mul, sest see ei ole minust. Ja kui ma olen viha, siis suruge maha mind, ärge andke armu, Issand.

Et korraks oleks hea

Põnev kui sind kuuldakse. Põnevam veel kui seisatatakse et kuulata, et võtta kuulda. Midagi maagilist on selles, kui suudad puudutada kellegi hinge, kasvõi viivuks midagi muuta on tihti raske suuta. Kuid seda me ju ootame, salaja, sisimas, et midagi viivuks muutuks, et korraks oleks hea, korraks oleks kõik hästi. Meile meeldib leppida vähesega ma isegi ei tea miks. Aga kui peaks olema palju millega leppida ja millest tunda rõõmu, siis kindlasti ei või kesta see kaua, sest see võib tunduda liialt maagiline ning maagilisem sellest veel, et kusagil on keegi, keda ma ei näe, Kes soovib anda käe Vaid viivuks, Et korraga oleks kõik hästi.

Vaikus nüüd murrab südame

Kui lihtne on tõsta enda kurbus teiste omast kõrgemale ning teha enda lein valjemaks kui teiste oma. Anda kõige enam maad oma pettumusele, lasta hingel murda südant. Lihtsalt mõelda, et miks ma vaiksin, kui oleksin pidanud midagi ütlema. Kasvõi sõna, mis müüb lohutust, sest vaikus nüüd murrab südame. Kes annaks väärtust sõnadele, mida ütlen praegu? Ent sinuga on kõik korras Ja minuga saab korda. Kordan mõtteid mis oled andnud ja näitan armastust, millega mind kandnud. Ning kui melu siit mind tahab viia Meenutan su elu, mis tõi mind siia.

Ma olen alati teadnud

Ma olen alati teadnud, et sa oled olemas. Kuid nii raske on olnud panna sind sõnadesse. Sest sa oled alati olnud midagi enamat kui lugu mida ma kuulen, midagi sügavamat kui laul mida ma laulan. Ma tahan näha sind, aga ma ei taha, et sina näeksid mind. Sest ma olen nii kole ja mul on veel vabandusi miks mitte kohtuda, kuid mul on tunne,  et sa ei hooli neist, nii palju kui sa hoolid minust.