Otse põhisisu juurde

Unustatud kuningas

Anna armu, Issand,
tuulte käskija,
pimeduse hirm,
kui kuuled palveid,
anna armu, Issand.
Siis,ma võtsin vaevaks,
et teha palju head,
mina ei tea mis on hea.
Pole minu öelda, mis on vaevaks.
Sest mul on küsimusi,
(ja) Jumal teab,
kellel vastuseid.
Kas on kedagi,
kes teaks kõike?
Kes annaks armu, Issand.
Ja kui ma olen kuri,
siis ärge laske mul,
sest see ei ole minust.
Ja kui ma olen viha,
siis suruge maha mind,
ärge andke armu,
Issand.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Kuid sinu armastus

Jumal, me oleme Sinu sugu. Sinu nimi on Meie kanda, Sinu teed on Meie tallata. Olgugi, et maailm Meid neelab, siis Sinu neelata on kõik- Neelav tuli. Ma ei taha tõsta jalga sinna kus ei ole valgust. Sest minu hingevaenlane tunneb mind, ta teab mis on minu nimi. Ja minu hirm olgu minu kanda, sest ma olen väärt hirmu, mis mulle määratud. Ja ärgu miski varjaku vaeva mu silma eest, sest see igatseb näha, mis talle on antud Ja saada, mis talle On lubatud. Ometigi ta ei ole teinud head, kui talle on antud head teha. Paljutki ei teeks ta ka praegu. Ta on vastik mulle. Ta olen mina. Kuid sinu armastus ületab minu mõistuse. Sest isegi mõistus pole minu, et hoida. Küll aga kaotada, kui ma kaotan Sinu.

Ma olen alati teadnud

Ma olen alati teadnud, et sa oled olemas. Kuid nii raske on olnud panna sind sõnadesse. Sest sa oled alati olnud midagi enamat kui lugu mida ma kuulen, midagi sügavamat kui laul mida ma laulan. Ma tahan näha sind, aga ma ei taha, et sina näeksid mind. Sest ma olen nii kole ja mul on veel vabandusi miks mitte kohtuda, kuid mul on tunne,  et sa ei hooli neist, nii palju kui sa hoolid minust.