Otse põhisisu juurde

Kogu maailm teab

Kogu maailm teab,
Et kui panna silmad kinni,
Siis valitseb meid pimedus.
Ja mitte midagi ei ole näha.
Ja see hirmutab meid.
Kuid pimedus meeldib meile.
Mitte aga see et miski meid valitseb.
Sest pimeduses ei näe keegi,
Millised me tegelikult oleme.
Meile meeldib ise valitseda, 
kõige üle.
Kuid mitte enda üle.
Me tahame vastutada,
Kuid mitte enda aja eest.
Tahame saada tasu,
Kuid mitte enda tehtust.
Me tahame olla paremad kui teised
Ja mõista süüdi,
Kõiki neid, kes pole mina ise.
Ma teeksin seda nüüdki.
Kuidas saad Sa tulla,
Kui ma ei taha lasta Sind lähedale?
Ma ju ütlesin, et mina valitsen
Ja et mulle meeldib pimedus.
Aga ometi Sa tuled.
Iga kord tuled,
Iga kell tuled,
Igal juhul tuled.
Aitäh, et Sa tuled.
Sest tegelikult ma kardan.
Nii väga kardan,
milline ma tegelikult olen.
Kui Sina ükskord tuled.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Anna mulle andeks

Anna mulle andeks Et ma ei ole täna Jõudnud sinu ette  Ja sinu kätte. Ei ole täna Tahtnud midagi anda, Või Kedagi kanda. Anna mulle andeks Et ma olen tahtnud Unustada  Ja välja vahetada sind. Mis on sinu hind? Anna mulle andeks Et ma olen vahest pidanud Sundima ennast uskuma, Et kusagil on midagi, Või kedagi, Minule. Anna mulle andeks Et ma olen läinud magama Kivist südamega Mõeldes et mõtted sinust On raisatud mõtted. Anna mulle andeks Et ma palun andeks, Sest mul on raske mõista Et sina annad  Ja oled andnud kõik andeks.

Kuid sinu armastus

Jumal, me oleme Sinu sugu. Sinu nimi on Meie kanda, Sinu teed on Meie tallata. Olgugi, et maailm Meid neelab, siis Sinu neelata on kõik- Neelav tuli. Ma ei taha tõsta jalga sinna kus ei ole valgust. Sest minu hingevaenlane tunneb mind, ta teab mis on minu nimi. Ja minu hirm olgu minu kanda, sest ma olen väärt hirmu, mis mulle määratud. Ja ärgu miski varjaku vaeva mu silma eest, sest see igatseb näha, mis talle on antud Ja saada, mis talle On lubatud. Ometigi ta ei ole teinud head, kui talle on antud head teha. Paljutki ei teeks ta ka praegu. Ta on vastik mulle. Ta olen mina. Kuid sinu armastus ületab minu mõistuse. Sest isegi mõistus pole minu, et hoida. Küll aga kaotada, kui ma kaotan Sinu.

Unustatud kuningas

Anna armu, Issand, tuulte käskija, pimeduse hirm, kui kuuled palveid, anna armu, Issand. Siis,ma võtsin vaevaks, et teha palju head, mina ei tea mis on hea. Pole minu öelda, mis on vaevaks. Sest mul on küsimusi, (ja) Jumal teab, kellel vastuseid. Kas on kedagi, kes teaks kõike? Kes annaks armu, Issand. Ja kui ma olen kuri, siis ärge laske mul, sest see ei ole minust. Ja kui ma olen viha, siis suruge maha mind, ärge andke armu, Issand.