Hallid on mu mõtted sest maailmast
olen liialt tavaline,
homne päevgi tundub vaevast.
Kõik mu elu oleks justkui nagu ettekirjutatud,
ainult mina ei ole olnud kirjanik,
isegi peategelane mitte.
Ma olen proovinud leida sõprust
ja armastusele olen andnud ma võimaluse,
kuid keset seda melu,
olen lisanud vaid segadust,
mõeldes, mis on väärt mu elu?
nüüd tormide keskel,
ma kuulen häält
mis ehitab üles
ja kui on raske,
ta kannab mind süles,
ja ma jooksen tal vastu
ning poorvin leida
ning vahest ta vastab,
kui ma vaatan üles.
Oled VALINUD mind
ja su hääl on vali,
sa ei häbene mind!
Ja kui ma tulen,
siis sa näed mind läbi,
heidad kõrvale mu vead,
ei tunne sa häbi.
minuga koos sa pead heaks minna,
et iga nimi sind teaks,
nüüd võin ma minna!
Kommentaarid
Postita kommentaar